Olen tähele pannud, et nii kui keegi vähe tähtsam nina sureb, hakkavad inimesed meeletult ülistama ja fännama. " Ta oli parim, ta on maailma parandaja jne". Ma olen kindel, et suurem osa inimesi, enne selle uudise meediasse tulemist, ei teadnudki, kes see Steve Jobs selline üldse on. Kahtluste kinnitamiseks uurisin paarilt tuttavalt inimeselt, kas enne teadsid, kes ta oli? Vastus oli eitav. Imelik, isegi naeruväärne ütleksin. Kas see tark inimene enda eluajal sai nii palju komplimente, tunnustust ja ülistamist? Kindlasti sai ta tunnustust, aga kas nii suurelt nagu see on praegu? Pole lehte, kus sellest ei kirjutata, mida kõike see inimene tegi. Tehes natukene taustauuringut selgus minujaoks tõsiasi, et Steve Jobs on arendanud tehnoloogiat märkimisväärselt ja oleks eluajal väärinud tohutut tunnustust ja et temast räägitaks pidevalt. Miks kiidate massiliselt nüüd, miks mitte varem? Siiski suur aitäh minu usina iPhone-i eest! Ta tõesti muutis maailma...
Teine näide selle teema kohta on legendaarne Michael Jackson. "friik, lastepilastaja,erak" - need olid sõnad, mida sai kuulda tema elu viimastel aastatel. Ta oli nagu orbiidilt kadunud koos oma probleemidega, millel ei paistnud lõppu tulevat. Buum, ta suri. Milline massihüsteeria, rahvamassid kraapisid seinu ja nutsid jõgesid. Küll kõik tulid meedias välja avaldustega : " Olen tõeline Michael Jacksoni fänn ja nüüd nutan silmi peast!" Aga kus te enne olite? Enne näitasite kõik näpuga ja parastasite ja panite silte ilma konkreetsete faktideta.
Olen olnud terve oma elu MJ austaja ning ei lasknud tema nö probleemsel eraelul ennast kõigutada, mis teadagi ei leidnud konkreetset tõepõhja.
Ärge kartke tunnustada ning kiita.. Tell them that they are good while they are still alive!
Geenius! Sõna, millega jään neid mõlemaid mäletama.. Thank you for changing the world !
2 comments:
sinu jutus on point! õige point!
ma TÕESTI ei teadnud enne, kes see steve jobs on, kui ta suri. ainult surmaga tegi ta ennast 110% maailmakuulsaks, kuid temasugune intelligentne, tark ja tehnoloogiat edasiarendav inimene, oleks pidanud olema 110% kuulus ka oma eluajal. tekib jah samasugune küsimus, kus te inimesed kes nüüd leinate, enne olite?
kas tõesti peavad inimesed surema, et nendest räägitaks?
MJ teema on mulle liiga südamelähedal ja ma ei taha sellest üldse rääkida, sest see mis toimus peale tema surma ajab mul ausaltöeldes harja punaseks.
minu jaoks on Michael Jackson kõige geniaalsem ja tõsiseltvõetavam muusik üldse.
muidugi on see ainult minu arvamus.
aga igatahes, panid oma postitusega mind mõtlema. miks on inimesed nii .. kuidas see õige sõna oleks sellisele käitumisele? kahepalgelised?
Eks meile ongi millegipärast emapiimaga kaasa antud, et inimene ei oska hinnata ja väärtustada, seda mis tal on. Kui keegi su kõrvalt kaob, hakkab inimene koheselt mõtlema, et miks ta temaga nii vähe aega koos veetis või kuidas ta käitus. Tihti on kuulda sellist lauset:''nüüd ma tean, kui kallis ta mulle on.'' Seda eriti siis, kui lähedasega midagi juhtub ja ta imekombel pääseb. Kas enne seda ta ei olnudki nii kallis? Millegipärast see nii on, see on inimloomus ja nii see jääb. Paljud kuulsused saavad tõeliselt kuulsaks ja rikkaks alles siis, kui nad siit ilmast lahkuvad. Kahju ainult, et nad ise seda kuulsust ja au nautida ei saa.
Post a Comment