Karismaatilisus..

Tänapäeval räägitakse palju karismaatilistest juhtidest ja sellest, kuidas neid aina harvemini leida on. Tekkis huvi, milline siis peaks olema karismaatiline juht ja kas seda on võimalik õppida?

Sõna  „karismaatiline“ tähendab teadagi mõju-, tõmbe- ja sisendusjõulisust. Võimsad sõnad, mis peaksid iseloomustama igat juhti, kuid paraku see alati nii ei ole.

Kas teadsite, et tavaliselt ebaõnnestub 60% juhte? Uurisin seda internetist ning selline oli statistika.  Mõtlemapanev. Mis teeb juhist karismaatilise juhi? Hea juht liigub enesekesksetest eesmärkidest kollektiivi eesmärkide poole, sealjuures ei karda riskida ebaõnnestumisega. Karismaatilises juhis on alati midagi sellist, mis kutsub teda austama ning hindab alluvate panust töösse. Ta suudab ohjata enesekeskseid huvisid, põhjendab veenvalt ühise pingutuse vajadust ning tal on suur soov midagi ära teha. Ta väljendab selgeid veendumusi, rõhutab usalduse tähtsust, võtab selge seisukoha

rasketes probleemides ning väljendab oma põhiväärtusi.

Sõna „karismaatiline“ tuleb sõnast „karisma“, mis on isikupärane mõjuvõim. Hea juhi omadused sõltuvad ka suuresti inimese enda isiksusest.

Näiteks tooksin Microsofti looja Bill Gates’i, kes on kindlasti selline juht. Microsofti edu üheks peamiseks aluseks on olnud see, et ta on valinud firma  algusest saati ainult parimaid spetsialiste ja juhte. Valikukriteeriumideks on olnud kaks peamist tunnust: inimene peab olema andekas nii tehnoloogiliselt kui ka äriliselt. Ja valikuvõimalused on tõesti suured.

Kokkuvõtteks võiksin öelda, et karismaatilisus tuleb seest ja seda ei ole võimalik õppida. Niikaua kuni eksisteerib kokurents, annab karisma juhile eelised. Eks me kõik, seda lugedes, vaatasime hetkeks enda sisse, millised on meie omadused ning kas minus on olemas need iseloomujooned, et olla karismaatiline juht?

Head eneseanalüüsi!

"Teod on sõnade tulemus"

Viimast loengut kuulates jäi kõrva lause „ saying is doing“. Hakkasin pikemalt selle peale mõtlema ja analüüsima enda peas igasuguseid olukordi, kus ütlemine on minujaoks midagi teinud. Kui inimene ütleb sulle halvasti, sõnadega, siis tunne on selline nagu oleksid just füüsiliselt peksa saanud  nagu pahandust teinud kutsikas ja sel hetkel ei ole vahet, kas see on ütlemine või on tegu, sest tunne on põhimõtteliselt samasugune.. Kui kiidetakse või tunnustatakse, siis nagu keegi reaalselt teeks sulle pai!


Sellega seoses tuleb meelde jutt, mis on üks minu lemmikumaid. Isa laseb pojal lüüa nael puuhalu sisse igakord, kui ta kellelegi halvasti ütleb. Sinna koguneb suuremal hulgal naelu ja isa käsib pojal kõigilt nendelt inimestelt oma käitumise/ütlemise pärast vabandust paluda ja igakord, kui vabandus on vastu võetud, võib poeg kangutada ühe naela puuhalu seest välja.. Ja siis küsib isa pojalt : „ Kas näed, mis sellest naelast sinna järgi jäi? Auk, seda ei paranda enam miski, isegi kui nael on sealt väljas“  Kui midagi öelda, siis seda enam tagasi võtta ei saa, isegi vabandust paludes..

On inimesi, kes ütlevad „ ma ainult rääkisin, ega ma ei teinud“ Rääkimine peegeldab inimese maailma ja tema minapilti. Kuidas ta suhtub endasse ja teistesse, mida väärtustab ja mida mitte. Kui juba rääkisid, siis mõtlesid ja oled võimeline ka seda tegema, arvan mina..


Tark lause on kunagi öeldud: „Enne mõtle, siis ütle!“, sest sõnal on hirmuäratavalt suur võim!


Päikest Teile!

Tell them that while they're still alive...

Võttes lahti ükskõik millise uudiseportaali, torkab kohe silma 5-6 artiklit Apple kaasasutaja Steve Jobs-i surmast. Kurb uudis, surm pole kunagi õnnelik sündmus. Lahatakse tema elu, tema saavutusi ning ülistatakse tema tööd ning "maailma-muutmist".


Olen tähele pannud, et nii kui keegi vähe tähtsam nina sureb, hakkavad inimesed meeletult ülistama ja fännama. " Ta oli parim, ta on maailma parandaja jne". Ma olen kindel, et suurem osa inimesi, enne selle uudise meediasse tulemist, ei teadnudki, kes see Steve Jobs selline üldse on. Kahtluste kinnitamiseks uurisin paarilt tuttavalt inimeselt, kas enne teadsid, kes ta oli? Vastus oli eitav. Imelik, isegi naeruväärne ütleksin. Kas see tark inimene enda eluajal sai nii palju komplimente, tunnustust ja ülistamist? Kindlasti sai ta tunnustust, aga kas nii suurelt nagu see on praegu? Pole lehte, kus sellest ei kirjutata, mida kõike see inimene tegi. Tehes natukene taustauuringut selgus minujaoks tõsiasi, et Steve Jobs on arendanud tehnoloogiat märkimisväärselt ja oleks eluajal väärinud tohutut tunnustust ja et temast räägitaks pidevalt. Miks kiidate massiliselt nüüd, miks mitte varem? Siiski suur aitäh minu usina iPhone-i eest! Ta tõesti muutis maailma...


Teine näide selle teema kohta on legendaarne Michael Jackson. "friik, lastepilastaja,erak" - need olid sõnad, mida sai kuulda tema elu viimastel aastatel. Ta oli nagu orbiidilt kadunud koos oma probleemidega, millel ei paistnud lõppu tulevat. Buum, ta suri. Milline massihüsteeria, rahvamassid kraapisid seinu ja nutsid jõgesid. Küll kõik tulid meedias välja avaldustega : " Olen tõeline Michael Jacksoni fänn ja nüüd nutan silmi peast!" Aga kus te enne olite? Enne näitasite kõik näpuga ja parastasite ja panite silte ilma konkreetsete faktideta.


Olen olnud terve oma elu MJ austaja ning ei lasknud tema nö probleemsel eraelul ennast kõigutada, mis teadagi ei leidnud konkreetset tõepõhja.


Ärge kartke tunnustada ning kiita.. Tell them that they are good while they are still alive!


Geenius! Sõna, millega jään neid mõlemaid mäletama.. Thank you for changing the world !