Kas see on lõpp?

... Ei, see ei ole lõpp. See on alles algus ... Kurikuulus lause, millega alustan viimast KOHUSTUSLIKKU blogi postitust..

Võiks öelda, et nautisin väga enda mõtete kirja panemist, eneseanalüüsi ja avastasin, et mul siiski on mõtteid, mida kirjutada. See kogemus oli väga positiivne minu jaoks ja ma usun, et enam ei tule selliseid loenguid, kus pole antud kindlaid kriteeriume, kuidas asju teha vaid lastakse lihtsalt ennast väljendada nii kuidas tahad ja oskad. Viimasepeal! Ei luba küll, et hakkan iga nädal siia postitama, kuid blogimist ma siiski ära ei lõpeta. Kui tunnen, et nüüd ma tahan kirjutada, siis siia ma kirjutan. Minu jaoks oli see kohustuslik koolitöö tõukeks, et näha veidikene endasse ja veenduda, et saan siiski selle moodsa suhtlus- ja väljendusviisiga väga edukalt hakkama.

Postituse lõppu lisaksin mõned mu lemmikumad tsitaadid, mis lähevad kommunikatsiooni valdkonda.

-"Kui sõna ei löö, siis ei aita isegi kaigas!" - Sokrates
-"Sõnal on musttuhat palet." - Ain Kaalep
-"Sõna on õhk, ning ometi võib ta õigel hetkel öelduna maailma pahupidi pöörata." - Friedebert Tuglas
-"Liiga kaunite sõnade varju poevad peitu alati kõige tigedamad teod. Kui kohtad liiga kauneid sõnu, vaata ikka nende taha. Igaks juhuks. Pealegi on sõnad nagu tünnid, neis kõigis on oma sisu. Aga mida tühjem mõni neist on, seda valjemini ta kõmiseb. " - Kalju Kangur

Viimasel tsitaadil on minujaoks sügav tähendus. Its not always the way it seems!

Peatse jällekirjutamiseni!

Arvamus loetud kirjanduse kohta...

"Communication. An Introduction. " Karl Erik Rosengren

Sissejuhatuseks mainiksin, et soovisin seda raamatut endale osta, kuna raamatukogust oli seda põhimõtteliselt võimatu saada. Minu teekond selle raamatu soetamiseni lõppes hinnasildi juures. Üle 100 EUR maksis. Niisiis leppisin arvutist lugemisega. Tekkis koheselt sportlik huvi, et raamat, mis maksab nii palju, peab ju ometi olema hea...


Ja nüüd raamatu enda juurde...
Kuna tegu on võõrkeelse raamatuga, arvasin, et sellest tuleb korralik eneseületamine, kuid võta näpust. Väga lihtne lugeda, kergesti arusaadav ja huvitavad tähelepanekud ja mõttekäigud. Ärge laske ennast raamatus olevatest valemitest ja skeemidest hirmutada!


Meeldis üks väga lihtne lause "When we communicate we make things common" , sest suhtlemine tegelikult ongi väga tavaline, me tihti ei mõtle selle peale. Kirjanik toob välja inimeste poolt ajast aegadesse kasutatud suhtlemisviise - kivile kirjutamine, tule suits, lipud, mahneetilised lained, helid, muusika jpt. Tänapäeval on info edastamine tehtud väga lihtsaks, kuid me siiski veel kirjutame käsitsi paberile, puidule ja kivile. Raamat räägib süstemaatilisest ja teaduslikust kommunikatsioonist nagu arvutipõhine ja telefonikommunikatsioon ning inimeste omavahelisest kommunikatsioonist väga üksikasjalikult. Raamatus ennustab kirjanik ka tuleviku kommunikatsiooni, mis ei pidanud nüüdisaja omast oluliselt erinema, väljaarvatud see, et infot ja infoedastamise vahendeid on tunduvalt rohkem.
Võibolla 50 aasta pärast tuleb see sama raamat arvutiekraanist 3D mõõtmelisena välja? You never know!


Soovitan seda väga lugeda!

Päikest!

Elu- ja ajakrediit - Embrace the moment

     Kui Karuema rääkis, et iga hetk, milles me elame on unikaalne, me teeme ajahetkes tegevusi vaid ühe korra, jäin ma sügavalt sellele mõtlema. Mind valdasid segased tunded, olin kurb, et ükski hea hetk ei kordu enam samamoodi. Samas olin nii õnnelik, et mulle on antud võimalus elada, olla unikaalne ja mõtlev inimene..

Samuti on meie aeg limiteeritud. Avastad end mõtlemast, et aega on, küll ma oma asjad ära teen? Aeg jookseb sinust mööda, nii et sa ei märkagi. Aeg ei oota, millal sa ennast kokku võtad. See on sinu ainukordne võimalus näidata, kes sa oled ja milleks oled võimeline. Ajale meeldib kiirus – mitte mingisuguseid kõhklusi ja kahtlusi. Kui aeg annab võimaluse,  impulss ja sisemusest tulev intuitsioonijudin on olemas, siis tuleb tegutseda. See on meie roll. Me võlgneme selle ajale.

Mind paelub kinodes jooksev film „Laenatud Aeg“ ( In Time), mis räägib sellest, kui aeg olekski konkreetselt raha. Inimesele on antud sünnijärgselt aega elada 25 eluaastani ning edaspidi saab eluaega ainult juurde osta. Soovitan seda kindlasti vaadata! Paneb mõtlema ning väärtustama aega, mida meile on tasuta antud ja mida peaks väärtuslikult kasutama. Panin siia  filmi treileri, visake kindlasti pilk peale!